KAHEPAIKSED JA ROOMAJAD
Rannaniitude kraavides, laguunides ja lompides koeb kahepaiksetest rohukonn ja kärnkonn, kohati rabakonn. Rannaniitude veekogudes elavad vesilikud.
Rannaniidud on Eestis hävimisohus oleva kõre e juttselg-kärnkonna peaaegu ainukeseks elualaks. See kunagi üpris arvukas ja levinud liik on praeguseks säilinud vaid vähestes paikades, näiteks Manija, Häädemeeste – Pulgaoja ja Kabli rannaniidul Pärnumaal, Ruhnu saarel, Mudaste-Kootsaare rannaniidul Hiiumaal jm.
Viimase paarikümne aastaga on enamik kõre kudemis- ja elupaiku – endisi lagedaid rannaniidu- ja rannakarjamaa-alasid – roostunud ning võsastunud. Põhjuseks eelkõige see, et seal enam ei karjatata loomi ega niideta heina. Samuti on rannaniitudel muutunud veerežiim. Elupaikade hävides on ka kõre suurelt osalt oma endiselt levikualalt kadunud. Lääne-Eesti ja Pärnumaa rannikualadele ning saartele nii tüüpilisest konnaliigist on paarikümne aastaga saanud haruldus, kelle arvukus küll kudemisalade taastamisprojektide käigus on pisut leevendust saamas.
Rannaniitude roomajate faunast on vähe teada. Kohati elab neil nastik, ilmselt vaid ajuti toiduotsingutel (nt Sõmeri poolsaare rannaniitudel).
Rannaniidud on Eestis hävimisohus oleva kõre e juttselg-kärnkonna peaaegu ainukeseks elualaks. See kunagi üpris arvukas ja levinud liik on praeguseks säilinud vaid vähestes paikades, näiteks Manija, Häädemeeste – Pulgaoja ja Kabli rannaniidul Pärnumaal, Ruhnu saarel, Mudaste-Kootsaare rannaniidul Hiiumaal jm.
Viimase paarikümne aastaga on enamik kõre kudemis- ja elupaiku – endisi lagedaid rannaniidu- ja rannakarjamaa-alasid – roostunud ning võsastunud. Põhjuseks eelkõige see, et seal enam ei karjatata loomi ega niideta heina. Samuti on rannaniitudel muutunud veerežiim. Elupaikade hävides on ka kõre suurelt osalt oma endiselt levikualalt kadunud. Lääne-Eesti ja Pärnumaa rannikualadele ning saartele nii tüüpilisest konnaliigist on paarikümne aastaga saanud haruldus, kelle arvukus küll kudemisalade taastamisprojektide käigus on pisut leevendust saamas.
Rannaniitude roomajate faunast on vähe teada. Kohati elab neil nastik, ilmselt vaid ajuti toiduotsingutel (nt Sõmeri poolsaare rannaniitudel).