IMETAJAD
Rannaniitude kõige olulisem iseärasus selgroogsete loomade jaoks on lisaks avatusele elupaigaline mitmekesisus. Maapinda kujundab mere kuhjav ja setitav tegevus. Seetõttu lisandub uus ehitusmaterjal viirgude ja vallidena. Nendest maismaa poole jäävatelt niiduosadelt on vee äravool takistatud ja seal kujunevad (eriti kevadel) niisked, kohati isegi liigniisked rikkalikuma taimestikuga alad või madalaveelised lombid. Vallidel seevastu on pinnas kuivem ning seal võib taimestik hoopis puududa. Kohati on rannaniitude maapind paljakuline, sageli leidub hajusalt või rühmadena rändrahnusid ja nende ümbruses kõrgemakasvulisi rohttaimi ning põõsaid.
Andmeid imetajate esinemise kohta rannaniitudel on vähe. Suurulukid tulevad neisse elupaikadesse harva ja küllaltki juhuslikult. Püsielupaiga võib leida vaid halljänes, teised tulevad siia peamiselt toitumiseks. Lagedat, sageli ka inimelamutest piiratud ala metsloomad mõnevõrra pelgavad. Liigid: põder, metskits, metssiga, rebane, mink. Tõsi on muidugi, et nende asemel kujundavad kooslusi rohkem kariloomad ja mere ääres teevad rohkesti rumalusi kassid-koerad.
Kui rääkida ka väikeste saarte (laidude) imetajatest siis nende loodusesse on kõige nähtavama mulje jätnud mügrid. Nendest on saanud laidude nuhtlus. Mõnel aastal uuristavad toitu otsivad mügrid maapinna niivõrd läbi, et õõnes rohukamar jalge alla lausa igal sammul vajub. Hävivad rohttaimed ja isegi puud. Kevadeti ja suveti ujuvad saartele põdrad ja metssead, kes vastavalt koorivad paljaks puid ja põõsaid või teevad säru käpalistele. Kui mõnele saarele on suveks jäänud rebane, siis langeb oluliselt pesitsevate lindude arvukus; sama kuulsus on ka kährikul. Laidude kiviaedades võivad elada veel kärp ja isegi metsnugist on saartel kohatud.
Andmeid imetajate esinemise kohta rannaniitudel on vähe. Suurulukid tulevad neisse elupaikadesse harva ja küllaltki juhuslikult. Püsielupaiga võib leida vaid halljänes, teised tulevad siia peamiselt toitumiseks. Lagedat, sageli ka inimelamutest piiratud ala metsloomad mõnevõrra pelgavad. Liigid: põder, metskits, metssiga, rebane, mink. Tõsi on muidugi, et nende asemel kujundavad kooslusi rohkem kariloomad ja mere ääres teevad rohkesti rumalusi kassid-koerad.
Kui rääkida ka väikeste saarte (laidude) imetajatest siis nende loodusesse on kõige nähtavama mulje jätnud mügrid. Nendest on saanud laidude nuhtlus. Mõnel aastal uuristavad toitu otsivad mügrid maapinna niivõrd läbi, et õõnes rohukamar jalge alla lausa igal sammul vajub. Hävivad rohttaimed ja isegi puud. Kevadeti ja suveti ujuvad saartele põdrad ja metssead, kes vastavalt koorivad paljaks puid ja põõsaid või teevad säru käpalistele. Kui mõnele saarele on suveks jäänud rebane, siis langeb oluliselt pesitsevate lindude arvukus; sama kuulsus on ka kährikul. Laidude kiviaedades võivad elada veel kärp ja isegi metsnugist on saartel kohatud.