TEEMAGA SEOTUD MÕISTED
Pärand- ehk poollooduslikud kooslused on loomapidamisega ümberkujundatud looduslikud kooslused, mille püsimiseks on tarvilik mõõdukas inimmõju (iga-aastane niitmine, valikraie, karjatamine), neid pole küntud vähemalt 50 ja väetatud vähemalt 20 aastat. Põllumajanduses nimetatakse neid looduslikeks rohumaadeks, geobotaanikas niitudeks.
Niit on peamiselt mitmeaastastest rohtsetest parasniiskete kasvukohtade liikidest (mesofüütidest) koosnev taimekooslus, kus puud ja põõsad puuduvad või on nende osatähtsus väike (puude liituvus <0.3, põõsaste katvus <30 %).
Rohumaa on niiduga paljuski kattuv mõiste, kuid lisaks parasniisketele nn niidukooslustele arvatakse nende hulka ka niisked ja märjad ning teiseltpoolt ka kuivad avatud kooslused. Eristatakse looduslikke (või ka pool-looduslikke) ja kultuurrohumaid, kasutuse järgi heina- karja- või universaalseid rohumaid jne.
Rannaniit (rannarohumaa) on ala, mis vähemalt teatud ulatuses külgneb merega, kus valitseb niidutaimkate ning mida võidakse kasutada karjamaana, harvem heinamaana. Teatavast siirdealast edasi eristatakse samu niidukooslusi kui sisemaalgi.
Tihti nimetatakse mere üleujutusala mõjupiirkonnas paiknevaid looduslikke niite ka PRIMAARSETEKS, eristamaks neid suuremapindalalistest ja teisenenud liigilise koosseisuga pool-looduslikest majandatavatest SEKUNDAARSETEST niitudest.
Saliinne vööde on taimekoosluste klassifikatsioonis kasutatav mõiste, mis tähistab rannaniidu lainete ja kõrgvee poolt mõjutatud taimkattevööndit.
Suprasaliinne vööde on taimekoosluste klassifikatsioonis kasutatav mõiste, mis tähistab veepiirist kõrgemal/kaugemal asuvaid kooslusi.
Halofüüdid on soolalembesed taimed, mis asustavad mere mõju all olevaid taimekooslusi (eelkõige soolakuid). Halofüüdid on enamasti madalakasvulised, lihakate vahakihiga kaetud lehtedega rohttaimed.
Tuleta ökoloogiakursusest meelde järgmised mõisted!
Pioneerkooslused
Suktsessioonirida
Niit on peamiselt mitmeaastastest rohtsetest parasniiskete kasvukohtade liikidest (mesofüütidest) koosnev taimekooslus, kus puud ja põõsad puuduvad või on nende osatähtsus väike (puude liituvus <0.3, põõsaste katvus <30 %).
Rohumaa on niiduga paljuski kattuv mõiste, kuid lisaks parasniisketele nn niidukooslustele arvatakse nende hulka ka niisked ja märjad ning teiseltpoolt ka kuivad avatud kooslused. Eristatakse looduslikke (või ka pool-looduslikke) ja kultuurrohumaid, kasutuse järgi heina- karja- või universaalseid rohumaid jne.
Rannaniit (rannarohumaa) on ala, mis vähemalt teatud ulatuses külgneb merega, kus valitseb niidutaimkate ning mida võidakse kasutada karjamaana, harvem heinamaana. Teatavast siirdealast edasi eristatakse samu niidukooslusi kui sisemaalgi.
Tihti nimetatakse mere üleujutusala mõjupiirkonnas paiknevaid looduslikke niite ka PRIMAARSETEKS, eristamaks neid suuremapindalalistest ja teisenenud liigilise koosseisuga pool-looduslikest majandatavatest SEKUNDAARSETEST niitudest.
Saliinne vööde on taimekoosluste klassifikatsioonis kasutatav mõiste, mis tähistab rannaniidu lainete ja kõrgvee poolt mõjutatud taimkattevööndit.
Suprasaliinne vööde on taimekoosluste klassifikatsioonis kasutatav mõiste, mis tähistab veepiirist kõrgemal/kaugemal asuvaid kooslusi.
Halofüüdid on soolalembesed taimed, mis asustavad mere mõju all olevaid taimekooslusi (eelkõige soolakuid). Halofüüdid on enamasti madalakasvulised, lihakate vahakihiga kaetud lehtedega rohttaimed.
Tuleta ökoloogiakursusest meelde järgmised mõisted!
Pioneerkooslused
Suktsessioonirida