KUS RANNANIIDUD EESTIS PAIKNEVAD?
Eesti
ranniku ja saarte liigestatud ja kääruline rannajoon on ca
3800 kilomeetri pikkune ja
geoloogiliselt ehituselt mitmekesine, mis põhjustab ka rannaniitude
levikus suuri erinevusi. Põhjarannikul
leidub rannaniite vaid fragmentidena. Suuremaid rannaniite on vaid
suuremate lahtede soppides, juhul kui pole tegu liiva kuhjealadega.
Ulatuslikke rannaniite võib aga näha Lääne-Eestis,
kus maapind tõuseb enamasti väga lauskjalt, ning ka Läänesaartel.
Selles piirkonnas vabaneb mere alt pidevalt uut maad (2-3 mm aastas). Alade suurus oleneb majandamise intensiivsusest, kasutuseta jäänud niidud roostuvad või kadastuvad kiiresti.
Väga jämedates joontes on Eestis rannaniidu levikuks sobivat rannikut 25% ulatuses rannajoone pikkusest, eelkõige kohtades, kus on levinud mölli- ja lauge moreenranna kombinatsioonid.
NB! Uuri ja üldista kaardi abiga! Kus asuvad Eestis looduskaitseliselt väärtuslikumad rannaniidud (rombiga on tähistatud keskmise ja ristkülikuga suure väärtusega niidud)? Miks?
Väga jämedates joontes on Eestis rannaniidu levikuks sobivat rannikut 25% ulatuses rannajoone pikkusest, eelkõige kohtades, kus on levinud mölli- ja lauge moreenranna kombinatsioonid.
NB! Uuri ja üldista kaardi abiga! Kus asuvad Eestis looduskaitseliselt väärtuslikumad rannaniidud (rombiga on tähistatud keskmise ja ristkülikuga suure väärtusega niidud)? Miks?
Olulisemad tegurid, mis määravad elustikku rannas:
NB! Milliseid tegureid oskad veel nimetada? VIHJE ON SIIN!
- Merevee üleujutus (tormid) – mehhaaniline mõjutus.
- Üleujutusega mulda akumuleeruvad kloriidid (soolsusega kohastunud liigid).
- Talvine jää (mõjutab randade struktuuri, liigutab kive, deformeerib mulda ja taimi).
- Mereheidis, mis on taimedele väetiseks, samas aga ka füüsiline taimekasvu takistaja.
- Tugevad tuuled ja intensiivne päikesekiirgus, mis suurendab transpiratsiooni ja tekitab erilisi kohastumusi.
NB! Milliseid tegureid oskad veel nimetada? VIHJE ON SIIN!